Munapüha maal
Munadepüha on üks mu lemmikpühi. Eelkõige vist seetõttu, et tihti tähistan sel nädalavahetusel oma sünnipäeva või on siis õe sünnipäev. Ühesõnaga munad ja melu on garanteeritud igal juhul.
Sel korral hiilisid munapühad nii kohale, et minu tähtsa päevani oli aega üle nädala ja õe sünnipäev on alles aprilli lõpus. Sellest hoolimata kutsusime lihavõtteks vanaema ja vanema õe koos lastega külla ning värvisime korraliku hunniku mune ja lärmasime üksteisest üle nagu ühele õnnelikule suurele perele kohane.
Viimastel aastatel värvime mune vaid looduslike vahenditega. Päev algab sellega, et pooled tegelased lähevad lauta ja ülejäänud teevad toas asjad valmis: otsivad sobivad nõud, panevad pliidi kütte, asetavad lauale vana vakstu. Need, kes loomi talitavad (kõlab nagu 70+ aktsent), teevad pärast õues ringkäigu ja korjavad kõike, mis vähegi värvi või mustrit anda võivad. Nii on meil tihti näiteks lumikellukese- või sulemustriga kaunistatud munad.
Viimastel aastatel värvime mune vaid looduslike vahenditega. Päev algab sellega, et pooled tegelased lähevad lauta ja ülejäänud teevad toas asjad valmis: otsivad sobivad nõud, panevad pliidi kütte, asetavad lauale vana vakstu. Need, kes loomi talitavad (kõlab nagu 70+ aktsent), teevad pärast õues ringkäigu ja korjavad kõike, mis vähegi värvi või mustrit anda võivad. Nii on meil tihti näiteks lumikellukese- või sulemustriga kaunistatud munad.
Põhilised värviandjad on sibulakoored, punane kapsas, heinapebred, kohv, ingver, peet. Enamasti värvime umbes kolmkümmend muna - suure pere rõõmud. Teeme muna vees niiskeks, paneme mustritekitajad nööriga ümber muna (eriti hea vana lõng, niit - jätab omakorda mustri. Seejärel mässime sibulakoori või seda, mis värvi muna soovime, ümber muna. Seejärel paneme kogu kompoti (tihti on see tõesti konkreetne kompott) riide sisse ja tõmbame selle nööriga pingule. Eriti head on mässimiseks näiteks vanad katkised sukkpüksid.
Looduslike vahenditega värvides tuleb arvestada, et värvi andvat kraami on lihtsalt väga palju vaja, muidu pole lootust kirjuid mune saada. Kui mõni muna ikka väga hale jääb, siis selle värvime pärast üle spetsiaalsete munavärvidega. Viimastel aastatel oleme ka kuumas vees kinnituvaid munakleepse kasutanud. Preili Ella sai harjutamiseks ka just sellise muna, sest see on kõige kõvem.
Kui munad keedetud ja kõigi lemmikhetk - avamine - tehtud, hakkame pidusöögiga pihta. Laua katame muidugi sobivates toonides nõude ja punapeekritega. Kui ma oleks püstirikas oleksin, oleks mul spetsiaalne munapühaserviis nagu siin, peakski uurima, kust Eestis Villeroy&Bochi Easter kollektsiooni saab. Praegu oleks paras aeg kas või kogumise alguski üles teha, sets kõik on vähemalt selle lehe järgi täitsa hea hinnaga. Ilusaid asju tuleb ikka pärast pühi soodukaga osta. Siis on järgmisel aastal vahva avastada.
Kui munad koksitud ja võitja - kelleks oli sel aastal ise, mitte vanaisa nagu tavaliselt, selgunud, läks vanem õde oma lastega koju ja meie alustasime suurt MUNAJAHTI! Oleme nüüd viimastel aastatel kahe noorema õega loosi võtnud ja siis imenippe välja töötanud, et juhatada kätte igaühe oma šokolaadiüllatus. Tavaliselt teeme ka vanematele väikese kirjakese, mille abil peavad nad välja nuputama, kus nende kingitus asub. Sel aastal peitsin vanemate muna suitsusauna, aga mõnel aastal oleme neile näiteks pudeli Lemoncellot ära peitnud. Mina pidin kõige noorema õe üllatuse peitma ja nii kaevasin porgandikujuliselt pakitud šokolaadimunade assortii mulda. Minule tegi vanem noorem õde (peaksin siin oma õdedele mingid koodnimed panema, et arusaadavam oleks) munajahiüllatuse. Pedagoogile omaselt oli ta väga innovaatilisi ja nupukaid lahendusi kasutanud, et mul põnev otsida oleks.
Sel aastal vedas mul eriti, sest kuna ta alles Austraaliast tuli, oli ta sealt kaasa toonud lauda Lindti lihavõtteseeria üllatuse. Lucky me!
Lisa kommentaar