Ainus valmis tuba
See postitus on oma aega oodanud kõige kauem, sest meie vannituba on tegelikult selline nagu viimastel piltidel näha juba kolmveerand aastat. Ma lihtsalt pole seda pildistama jõudnud, sest 1) WC-s photoshooti teha on veidi imelik, 2) mul pole alates koroonast ehk sellest, kui vanem preili pidevalt kodune on, mitte millekski mitte üldse aega. Kirss tordil ka lõunaunedest loobumine.
Proovin siiski postituse nüüd valmis kirjutada, sest "siis teen, kui see ka veel olemas on" on lõputu ring ja etteruttavalt ütlen, et puudu on vanast aknast tehtud peegel, aga kuna ebaõnnestusin peegli lõikamises (kes teab, kuidas (kus) seda parim teha oleks, andke tuld) ja nii kirjutan postituse lihtsalt valmis. Kirjutasin seda muideks kuu aega.
WC on ilmselt üks esimesi asju, mida vanas majas ehitama või renoveerima hakatakse. Nii ka meil. Kanalisatsioon olemas, oli vaja paigaldada torustik ja salvkaevust vesi tuppa saada. Esimesi kordi siin käies otsustasime, et vannituba tuleb vanasse sahvrisse. Ja otseloomulikult, nagu needus, et sellest pilte ma leida ei suuda, aga mäletan, kuidas hilissügisel tulede valgel mehega koos seda umbes 8 ruutmeetrist vana sahvrit koristasime, meil oli siis veel üks laps ja ma polnud isegi mitte rase (erandlik olukord, eks). See on mul meeles, sest turnisin kõrgetel riiulitel haamer hambus ja lammutasin neid eriti häid laiast lauast riiuleid, mis muideks praegu ongi mu tööpinnaks köögis. Sahvril oli täpselt paras suurus, et vann ka ära mahuks, aga lõpuks otsustasime siiski, et vanni ei tule, muidu läheks liiga kitsaks. Maja arenguist rääkides olen kogu aeg nii segaduses, nagu oleks üks aasta vahele jäänud. Ella sündis 2017 suvel, maale kolisime siis, kui ta oli aastaseks saanud. 2018. sügisel alustasin uut tööd, aasta ja kahe kuu vanuse tütre kõrvalt. 2018 sai otsa ja 2019 veebruaris hakkasin Ninnit ootama. Seega jääbki väga lühike aeg selleks, mil me seda sahvrit koristasime :D
Sahvri all on väga korralik ja ilus ning ootamatult valgusküllane kelder (selline, kus kohe moosimõtted ja "minust saab ideaalne perenaine" lootused lendlema hakkavad ning nõupidamise tulemusena otsustasime kogu veevärgi sinna ehitada. WC jagab seina elutuba-köögiga, täpsemalt ongi töötasapind selle seina taga. Vanale majale omaselt on seinad korralikud ja kostavad läbi üsna vähe.
2019. aasta kevadeks oli vesi majas ja pidasin oma kolmekümnendat sünnipäeva uues kodus. Külalised said küll veidi askeetlikus, ent sooja ja külma vee, kanalisatsiooni, kraanikausi ja korraliku potiga tualettruumis käia. Duši alla poleks veel saanud ja siseviimistlus oli olematu. Aken oli veel vana, aga uus ootas juba ukse taga ja siiani ongi nii, et meil on vaid kaks uut akent: WC-s ja keldris. Mõlemad on Arutechi omad. Siinkohal tahangi tervitada Kadi Kreusi, kellest sai peaaegu mu kirjasõber, sest olen tüütu tellija ja tahan kõigest aru saada ja muudan vahepeal meelt ja tema on ilmselt kõige kannatlikum müügiinimene üldse. Eeldaks seda ju kõigilt, aga oi, kui palju nähvavaid vastuseid ma olen saanud kogu remondi vältel! Ma ei saa sellest aru ja see teeb mind tigedaks, aga lahendus ongi neilt lihtsalt mitte tellida. Muidugi tahtsin tegelikult puitaknaid, aga see oli liiga kallis, eriti arvestades, kui suured aknad meil siin on. Meil on palju valgust ja armastan seda nii kohutavalt, et paistku siis see valgus läbi plastikraamiga akende. Kui keegi on veel tüdinenud sellest, et kirjadele ei vastata või nähvatakse, siis helistage Kadile, kontakt siin.
Töömeestega on mul ka vedanud arvestades, mis jutte ma kuulnud olen. Aega on minu jaoks leitud, kuigi mitte päris kohe siis, kui tahtsin, kuu pidin ootama. Torud vedas paika, vee tuppa ja nn musta töö tegi KeskEst ehitus (pilt, millisena neist WC jäi). Ehitasimegi just nii jupikaupa, sest #põhjused.
Üks mu lemmikosa vannitoa ehitusest oli poti valimine. Tahtsin kindlasti sellist, miks kinnituks seinale, sest jälestan jalaga pottide puhastamist. Hoidsin rämpspostil täiega silma peal ja õnnestuski selline leida. FEB tegi sobival hetkel väga head hinda just sellisele Grohe toodangule, nagu tahtsin. See on üks paljudest, "jep, idekas!" asjadest, mille kohta olen hästi palju uurinud, kaua arvutanud ja planeerinud ning siis saangi selle, mille tahan, sobiva hinnaga.
Planeerimata ost oli kraanikauss. Teadsin, et tahan sellist, mis oleks pealeasetatav, aga polnud isegi korralikult guugeldamsieni jõudnud, kui nägin Höme Instagrami lehel seda, mis meil on ja see maksis 25 eurot. Nii on meil Saaremaa kraanikauss ja tegelikult Ikea. Kraani valis Espakist mees ja ma ei jõudnud seda korralikult puhastada (keegi võiks mulle ka hunniku Attitude`i asju saata).
Suvel olid nii soe kui külm vesi olemas, kanalisatsioon töökorras ja sügisel tegutsesin hoogsalt oma paksu kõhuga koos tualettruumi siseviimistlejatega. Seda tegi Komex Grupp, ka kohalik tegija. Nende puhul tooksin lisaks heale tööle välja kaks väga olulist asja: 1) kumbki ehitaja ei suitsetanud , 2) kirjadele vastamine oli ALATI viisakas ja korrektse õigekirjaga. Minu meelest on mõlemad ehitusvaldkonna inimeste puhul harvad juhused. Kõlab kurvalt, aga ma olen ikkagi eesti keele õpetaja (vabandan kõikide oma trüki- ja kirjavigade pärast siin ja Instagramis (breakfast_at_eleenes, endiselt)). Facebooki vestlustes kirjutan kohati täiesti kohutavalt, aga süüdistan lapsi ja autocorrect`i.
Just siis tellisin ka meile ilusad bambusest hambaharjad. Need tegi meile Thormadent. Peale lasin graveerida "issi", "emme", "preili" ja "pisitibu". Kasutame hakkasime neid alles hiljuti, kui Tigerist imeodava sobiva bambustopsi leidsin. Samast kohast ka ümar hari ning kandiline küünehari on juba ammu oma aega oodanud, et ilusas vannitoas abiks olla.
Kuna aga unistus suurest vannist tuhmus, oli mul vaja lastele vanni. Kuna aga vanast heast roosast vannist vett välja kallates lainetas kogu vannituba, mõtlesin, et vajan siiski jalgadega vanni. Beebi ka ju. Kui Ellal oli Luma vann ja müüsin selle maha, kui ta julgelt vannis istuma ja ise tegutsema hakkas, ostsin nüüd beebile täpselt sama firma oma asemele, sest see lihtsalt on kõige parem beebivann. Sel korral tellisin vanni Kiddsty veebipoest, sest see oli kohe laos olemas ja kulleriteenus odav. Algul vannitasin beebit sellega köögis, sest see külm koridor tubade ja vannitoa vahel on ikka päris külm. Praegu muidugi mitte, sest õues on troopika ja nii läheb kohe meelest, et talvel on siin raskem elada. Miks siis Luma? Sest see on parajalt väike, aga sügav; see on tugev, jalad pole kipakad; värvivalik on lai. Minu jaoks põhiline argument juba esimest Luma ostes oli ilu. Teist nii ilusat beebivanni ma näinud ei ole. Minu jaoks oli oluline peenike voolik, mille kaudu vesi välja lasta, et lompi vältida. Nüüd käivad mõlemad samas vannis, sest selle jalgadelt ära tõsta imelihtne.
Dušisein on minu fail. Ostsin selle soodsa hinnaga (50 eurot umbes) täitsa tavalisest ehituspoest ja mees ütles kohe, et ta ei usu sellesse, aga nõustus paika panema. Tuli välja, et seda oli kalde peale vaja panna ja siis ehitada mingi nurga all alus, mis oli suur ja tüütu töö. Ja tegelikult lainetab põrand ikka, kui hoogsalt pesta või Ella otsustab vanni ümber kallata (kui selle peale pahandan, ütleb ta "ma lihtsalt porilompi tees"). Nii et jah, seda saab ehk paremaks teha, aga nii väike asi ikkagi (kui porilombipäev pole), et pole häda midagi, seinal endal pole viga midagi, mina lihtsalt ei mõõtnud ega mõelnud.
Dušisein on minu fail. Ostsin selle soodsa hinnaga (50 eurot umbes) täitsa tavalisest ehituspoest ja mees ütles kohe, et ta ei usu sellesse, aga nõustus paika panema. Tuli välja, et seda oli kalde peale vaja panna ja siis ehitada mingi nurga all alus, mis oli suur ja tüütu töö. Ja tegelikult lainetab põrand ikka, kui hoogsalt pesta või Ella otsustab vanni ümber kallata (kui selle peale pahandan, ütleb ta "ma lihtsalt porilompi tees"). Nii et jah, seda saab ehk paremaks teha, aga nii väike asi ikkagi (kui porilombipäev pole), et pole häda midagi, seinal endal pole viga midagi, mina lihtsalt ei mõõtnud ega mõelnud.
Tualettruumi pärl on siiski siit samast majast pärit kraanikausi alus, selle renoveeris ja tegi vannitoakõlbulikuks nn "oma küla poiss" OÜ Nordikcraft, kes tegelikult tuli meile köögi mõõte võtma, aga selleni ei jõua me nii pea. Kapp on väga äge (puudu uus nupp), aga ka selle mõõdud läksid kuidagi mööda. Koos töömeestega vaatasime ja mõõtsime, kõik oli OK ja siis viimsel päeval oli kapp kasvanud. Siiani ei saa keegi täpselt aru, mis juhtus, aga usun, et see on ikka parem kui mõni modernne saepuruplaat.
Ise taastasin selle pingi ja värvisin piimavärviga kollaseks (pidi olema sinepikollane, veits pettunud), sest mul polnud kodus ühtki teist värvi. Sinna peale asetatud šampoonide korvike on Ikea kontoritarvete osakonnast, mille ostsime koos Depo segistiga ja põrandaplaatidega Lätist sügisel. Seinaplaadiks Metro, mis muide oli tol hetkel K-Rautas väga soodne. Panin poseerima Linea MammaBaby beebitooted, sest need on nii ilusad, ja algusest peale meie lemmikud. Sobivad Metroga, eks? Kui lattu tuleb, peaks sealt sääsetõrjevahendit uuesti tellima. Siin on tõesti palju sääski, sest metsa ääres on ju soe.
Aga vist ongi kõik? Kaua tehtud kaunike indeed. Aga valmis sai.
Lisa kommentaar