"...nothing very bad could happen to you there. If I could find a real-life place that'd
make me feel like Tiffany's..."

Tubased tegevused ja lemmikmängud hilissügisel

Pärast esimest lund tundub küll viimane aeg toamängude postitus valmis kirjutada. Planeerin seda juba oi-oi kui pikalt. Ehk siis: tubased tegevused kolmesega (+1 üheaastane). Ja muidugi möödaminnes juttu sellest, kuidas me oma lapsi kasvatada üritame.
Kõige pealt muidugu soovitus, millest võimaluste piires kinni pean: palju sõite ja palju õueaega.
SleepyFox Kidsi müts, Mile sukkpüksid Alice ja Arthurist.  Megasuur rabarber oma suvisest põõsast.

Ütlen ausalt, et viimasega on olnud kehvemini, kui peaks või võiks, sest väike Ninni õppis roomama suve keskel ja since then it`s been kind of hell nende mõlema ärkveloleku ajal õues olla. Nimelt pistist pisike KÕIK, mis ette jäi, suhu, ja roomas süüdimatult kurat teab kuhu. Golfimuru meil pole, see-eest on palju kände ja ebaühtlast pinda, ilmselt ka puuke. Terrassi ka pole (see peaks MUST olema roomavate lastega vanematele!), rõdu ootab oma aega. Kui Ella oli selline preili, et muru peale minna ei tahtnud, püsis mõnusasti tekil nii kaua, et vanaema sai täitsa pruuniks, siis Ninniga koos päikese käes lebotada oli  v ä l i s t a t u d. Kui kolmandat last tahan, peab meil olema terrass ja korralik muru.  

Nii oligi suvel põhiliselt nii, et õues olime tita uneajal ja siis ei saanud ka väga kaugele minna, sest oli vaja olla kuuldeulatuses ja samal ajal ei saanud väga häälekas ka olla, sest beebi ju magas õues.  Ses suhtes läks suvi luhta, kuigi ilma oli ju küll ja küll. Mees puhkas vaid kaks nädalat ja sellestki osa läks Ella mandlioperatsiooni alla ja meie nn luigelennuks Tartus. Andsime nimelt oma kalli Karlova korteri üürile ja nüüd ongi nii, et sinna enam niisama närvi puhkama ja hängima minna ei saa. See oli ühtlasi meie ainus suvepuhkus ja tõesti-tõesti super. Roomamisvõimalusi oli seal muidugi sama vähe kui siin. 

Kui Ninni istuma hakkas, läks elu veidi mõnusamaks, siis ei põgenenud ta enam nii kiiresti ja ükskord lausa mängis omaette, nii et sain lavendlipõõsaid ja roosi rohida ilma, et pool peenrakatet põske pistetaks. Ma olen muidu üsna tsill igasuguse räpaga, sest #immuunsuseareng, aga tema puhul oli see liiga kreisi. Nii veetsime ka suvel aega toas ehk rohkem kui võinuks. Kuna päevased uned on tal mõnusalt pikad, siis ei tahtnud ma teda liiga palju kotis ega linaski kanda, sest ta tahtis liikuda. Tahab siiani, aga nüüd käputades on elu nii põnevaks läinud, et enam polegi kõike vaja maitsta, sest saab niisama kihutada. 

Üleni villane beebi viskab villast (püksid #reklaam @hellyk)
Just mõne päeva eest riisusime Ella algatusel lehti ja panin siis väikse ka lehehunnikusse hängima. Ja ta ei söönudki neid! Põrutas lihstalt õue teise otsa. Tagasi ei vaadanud. Mulle tundub, et mu lemmikvanus ongi ühene. Temaga on praegu tõeliselt mõnus...Välja arvatud ehk see, et ta kipub kukkuma. Hullem on vast möödas, aga ülehindab ta ennast siiski. Ta ei käi veel, siis näeb, kui heaks mu püüdmisoskused ja minimaalseks minisüdarid muutuvad. Ella tegi asju ehk hilinemisega, aga kui tegi, siis ei riskinud. Ninni riskib ja kukub. Samade vanemate lapsed, aga näedsa.
Verandapõrandal Sleepy Fox Kids mustard kombes.
Niisiis, oma närvide hoidmiseks on mu lapsed praegu suurema jao päevast siiski tubased. Kõlab nõmedalt, ma tean, aga see on, mis see on. Mis mänguasju meil on? Vabandust, et siin postituses nii palju reklaami (uus reklaamiseadus nõuab sellekohast märget ka neil, kes otsest rahalist kasu ei saa, kõik on võrdsed - olgu jälgijaid 10 või 10000, põhimõtteliselt olen sellise läbipaistvuse taotlemisega rahul ja õpetajana pean oluliseks, et noored 100 erineva duckface'iga instakontode autorid seda korraks loeks) on, aga kuna ostan harva, siis need asjad ongi hoolega valitud ja olen juurde ka kirjutanud, kui mõni lõik on koostööga seotud. Pealegi, minu aravates on postituses panna kirja mänguasju ilma kirjutamata, kust neid saab, täitsa mõttetu. Nii kulub aeg kõigepealt lugemisele ja siis guugeldamisele.


Mõni rollimängu vahend

Meil on üsna vähe mänguasju ja seega ega ma ennast väga halvasti tunne, kui mõne ka spontaanselt juurde ostan. Näiteks turuleti valisin välja vaid paari päevaga ja sõitsime Rakverre seda ostma. Äge asja juures oli, et olime neljakesi: mina, mees ja tütred. See oli kolmese esimene kord suures mänguasjapoes käia. Ta teadis, et lisaks letile saab ta valida veel vähemalt ühe asja. Toidupoes käin temaga tihti ja ta on enamasti tubli. Eelnevalt on kokku lepitud, et  ta saab valida ühe asja, vahel ka kaks, oleneb hinnast. Viimasel ajal viin ta ajakirjaleti juurde, sest kuidas ta muidu õpib armastama raamatuid või lugemist, kui ta neid katsuda ja imetleda ei saa?! Ta valib tihti ajakirja, millega on kaasas mõned pisikesed mänguasjad. See pole ehk väga loodussõbralik, aga see-eest ei osta ma ise kunagi plastmassist mänguasju. Nii on tal näiteks Barbie ajakirja telefon, aga ka kaks automudelit. Need on olnud tema valikud ja nende nimel on ta loobunud nii üllatusmunast kui pulgakommist.
Tikupoiss on lastega ülihea peatuskoht.  Seljas Mikk-Line vihmajope, mida kiidan taevani.

Ja see toimub ilma draamata: loobumine on elu osa, valiku tulemus. Minu valik praegu on vähem magada, et seda postitust kirjutada. Sinu valik on seda lugeda, millestki muust selle arvelt loobuda. See on ühelt poolt kurb ja natuke tuleb nutumaik ka kurku, et juba kolmene õpib loobuma, aga teda ei aja see kunagi nutma. Muidugi ei ole ma ka 100% jäik. Kui on halvem päev või tal tekkib  mingi teistsugune geniaalne seos ja võimalus on, siis saab mitu asja ka. Näiteks valis ta just teritaja ja pliiatsite vahel. Valis pliiatsid ja viis teritaja tagasi, aga see oli nii rahulik ja kaalutletud otsus, umbes, et tegelikult saab katkise teritajaga ka hakkama (sest meie teritaja ongi reaalselt katki), siis ütlesin, et emme ostab selle omale ja temale jääb tema valik, olgu see siis, mis on. Lõpuks jäid pliiatsid ka poodi ja kaasa tuli pakk õhupalle.
Käru muuseum Kärus meeldis talle hullupööra. Kohapeal ei saanud nagu arugi, aga praegugi meenutab seda ja küsib, millal läheme.
Niisiis - lapsega mänguaasjapoes oli sama lihtne ja tore. Aega võtsime muidugi selleks vähemalt tunni, sest õigesti valida ei saa kiirustades. Osade asjade kohta ütleme ikka, et seda me tõesti ei võta, sest...selgitame põhjuseid. See on liiga kallis, on argument, aga tühi, kui juurde ei seleta, mitu muud asja või paremat selle eest saaks. Sest nii pisike ei taju numbreid nii nagu meie. Nii ütles ta tõesti mitme asja kohta, et tahab seda, aga me suunasime ta edasi vaatama, et kõik võimalused kaalutud saaks. Ta valis Barbie õhkmadratsi, millega "vanamaaa juures tünnis ujuda". Ja ujuski. Veel samal õhtul. Pärast läks isegi alguses silma jäänud kroonist mööda ja ütles, et seda me täna ei osta (kuigi olime mehega vaikimisi kokkuleppe teinud, et ta saab selle ka, kui tahab, sest see oli imeodav ja väga ilus). Aga kui ei, siis ei. Kui issi maksma läks, ütles ta lihtsalt "nüüd läheme siit ära". 

Stopperitega sukad + meriinosükkpüksid - the dream, #reklaam @hellyk

Nii tundub ta mul kullatükk ja mõistlik väike inimene. Ja enamiku ajast ongi, aga kolmeaastaste kriis või üleminek või ma ei teagi mis, aga hulle päevi on meil ikka ka.  Õnneks või kahjuks viivad niidiotsad ikka peegelpildi juurde välja. Kui olen rahulik, kõik Maslowi püramiidi vajadused on täidetud, on kõik kenasti. Kui ei, siis ei. Aga kahe väikse lapse, pooliku maja ja täiskohaga tööl käiva mehe kõrvalt pole lihtsalt võimalik, et endal kogu aeg supertsill olla oleks. Ja see on ka okei, et ta ei saa kogu aeg kogu mu tähelepanu, sellega tuleb samuti õppida toime tulema. Kui oleme tülli läinud, siis teeme päevale restardi ja joome näiteks kakaod ja jutustame ilma igasuguste kõrvaliste tegevusteta. Arutame mured läbi ja lepime ära. Lisan, et see on ülinaljakas, kuidas ta käitub vahel 1:1 nagu mina: "Emme, kui sa lõpetad karjumise, siis arutame rahulikult", "Emme, sa võid enda üle uhke olla!" (Montessori soovitab last kiita mitte pidevalt "tubli" vms öeldes, vaid sissepoole suunata motivatsiooni öeldes näiteks siis nii nagu Ella mullegi ütleb.)


Gerda Mulleri raamatud

Nagu ma isegi, pole ka Ella suur raamatufanatt (seda vist kirjanduseõpetajalt ei ootaks, jah?!). Loodan, et see aeg tuleb tal  ja minu unistuste mina loeb ka rohkem. Praegu on minu lugemise aeg siis, kui olen nädalavahetusel üksi Põhjakal või mõnes muus söögikohas akusid laadimas. Jah, Instagram on seal ka kaasas, aga hoian seda miinimumil (st instan pildi, kuidas ma tsillin :D ja siis tsillin edasi) ja raamat on fookuses. Või siis Scandi Home`i uus number, kui sellel on uus number. See on mu lemmikajakiri...maailmas... Hetkel loen Fitzgeraldi ja tunnen jälle seda, miks ma suur raamatusõber pole: ma mõtlen lugemise ajal kontrolltöö küsimusi või arutluse teemasid või tsitaatide selgitamist lõigu ülesehituse harjutamiseks. Ja noh, muud ametialast kretinismi. See-eest "Lagom", mis mul pidevalt pooleli, ei tekita seda tunnet üldse, ainult rahulolu ja õnnetunnet.
Kalender LumiMari Art - mu lemmik Eesti kunst ja valik Gerda Mullerit ja muidugi mu enda parema mina jaoks Tobiasest ja Idast lasteraamat Maria Montessorist. See luuletuste raamat mulle niiväga ei meeldinud, aga välja näeb ilus.
Õnneks on ametialane ka süvitsiminek teemadega, mille fänn olen. Näiteks ilu detailides ja inimeses endas. Ja ütlen ausalt, et Gerda Mulleri raamatutest ilusamaid lasteraamatuid ma ei ole kohanud. Info tema kohta tuli ühest Montessori-teemalisest podcastidest ja Instagrami kontodelt. Kui raamatute pealkirju guugeldasin, teadsin, et see on midagi 100% minulikku. Mul on Kristomuse raamatupoe  kaudu tellitud tema aastaaegade raamatute koguväljaanne. Mõnusast kõvast papist imeilusad  ja highly inspiring pildiraamatud. Ma vaatan neid pilte ja järgmise päeva tegevused rulluvad lahti, ilma et pingutama peaks. Kriso saadab raamatud enamsti tasuta kohale ja kuna Tartus käin tihemini, saab ka kohapeale minna. Lisaks kohvikule tuleb ju lapsele ka raamatupoe võlusid näidata. Kes mäletab, kui see veel Ülikooli Raamatupood oli ja asus Ülikooli tänaval keerdtrepiga ruumis? Oeh...

Kui linna kohvikusse @Tassikoogid läheme, on just paras riietus piisavalt õhuke autosõiduks, aga piisavalt paks korra õuest läbi minekuks. #reklaam @hellyk Müsli meriionpluus, meriinosukkpüksid, Bebe Organicu lühkarid, Froddo sügissaapad ja järelturu jänkujakk.

Mis veel tähtsam - need meeldivad preilidele ka. Päriselt! Pildid on minu arvates stiililt isegi veidi bullerbylikud, aga ehk veidi "väiksemate kriimudega põlvedel". Seal raamatus pole muinasjutulist, pole fantaasiat, on reaalne imelaadne elu oma detailidega. Sellepärast Montessori pedagoogika austajad seda soovitavadki. Olen nii palju sellele mõelnud: fantaasia või mitte?! Ma ei tea kõiki Montessori põhimõtteid, aga enam-vähem siiski. Ja alla kolmeaastastele (isegi kuue?) ei soovitata fantaasiateoseid ja kõik peaks olema võimalikult reaalne. Ei ole vaja mängukööki, aga peaks olema võimalus pärisköögis toimetada. Ometi on mul mõlemad.

Muidugi on ka imiteerivad asjad okeid, aga kõigele puust tehtule ei saa "Montessorit" ette panna ja siis seda kallimalt müüa. Oi, kui palju seda Facebooki gruppides tehakse! Kuna ma pole täielikult ühegi vaate kasutaja, siis teen oma otsused olenevalt olukorrast.  Turulett meeldis mulle, sest see oli ilus ja Ella armastab hirmsasti "poed" mängida. Naljaks oli kogu loo juures lõpuks hoopis detail, et sellega mängib rohkem hoopis Ninni, sest pildil olnud mänguturulett on aastasele palju parajamas mõõdus kui kolmesele. 


Nukud

Õde soovitas Ellale enne Ninni sündi nukk osta, et ta saaks samu asju teha nukuga, mida mina teen titaga. Nii meile nukk tekkiski. Juba ammu ostsin Smallstuffi nukuvankri, mainly sest see oli nii ilus. Muud argumenti polnudki. See jättis siis veel mitte kahesegi üsna jahedaks ja pean tunnistama, et ega praegugi nukukärutamine meie majas moes pole. Küll aga kärutab ta sellega pesusid kuivama, poeleti puust puuvilju ja vahel ka kassipoega.

*järgnevad teemalõigud valminud koostöös Little Präänikuga #reklaam @littlepräänik

Ellale meeldib lihtsalt Ninnit päriselt kärutada ja milleks mäng, kuin päri käru kaks korda päevas lükkajat vajab? No just sellepärast, et mängu ikka ka oleks, otsustasingi juurde osta kaks nukku, kes on lihtsalt maailma kõige ilusamad: Fabelab Metshaldjas, mis on muide praegu soodsam ja sama firma Võlur. Instagram hakkas mu mõtteid lugema ja jäi ette minu jaoks uus veebipood Little Präänik. Vahel ikka unistan oma veebipoest, aga tundub, et neid on ju nii palju, aga siis tuleb mõni uus, kus on veel enam ilusaid asju. Ja kui vaadata Little Prääniku "jõulude" kategooriasse, siis oeh... tahaks sealt kõike. Sa ka?

Ja hea uudis on see, et saan natuke aidata, sest see lõik on tehtud koostöös Little Präänikuga ehk kui sealt armsa perekonna veebipoest ükskõik millele paremat hinda soovite, siis *** trummipõrin*** saate kasutada koodi eleene15! Jõuluvana kotti mahub kindlasti rohkem soodsate hindadega asju?! Ja kui paki saate, siis seda ise uuesti pakkida vaja pole, sest tellitu pakkimine on neile ülioluline ja ütlenb ausalt: minu ilusaima kauba pakkimise auhind läheb kindlasti neile. Veebipood suure V-ga. Tsiteerin siin korra ka omanikku, sest see kõnetas mind täiega ja sellest sündis ka koostöö: "Ma tundsin, et olen halb ema. Lapsega mängimine oli minu jaoks igav. Ma ei osanud seda teha. Ühel hetkel aga taipasin – mängu nautimiseks pean oma kujutlusvõimet arendama! Nii see pereettevõte pood sündiski. Beebi võib rõõmsalt lusikaga mängida. Aga meie? Meil on vaja vahendeid."

Fantaasiamäng tuli tegelikult meie perre üsna alles. See, et nukud ja muud asjad omavahel rääkima hakkasid läbi Ella suu, ei ole teab mis kaua kestnud. Nii et tõesti, tuleb lihtsalt last jälgida ja ta ise näitab, mis mänguasju vajab.  #montessori

 Muide, esimene kord, kui ta hakkas kellegi vestlust fantaseerima-imiteerima, oli siis Põhjaka tee ääres karjatatvate lehmade ja temavaheline kõnelus. Pidin seda kuuldes nutma hakkama. 


Arendavad mänguasjad

Usun, et vaja on arendada nii fantaasiat kui ka nn tüüpilisi akadeemilisi oskusi nagu numbrid ja tähed. Arusaam kogustest ja tähtedest võiks hakata tekkima kunstlikult seda suunamata. Just siis, kui laps tundub valmis olema.  Suvel tundus mulle, et Ella tahab õppida numbreid, sest talle meeldis poes kaasas käia ja Ninni kasvas samal ajal nii suureks, et mulle tundus, et mul pole mitte midagi, mis temavanusele vaja oleks. Kuna see aeg langes kokku lutipudelile üleminekuga, sest mul oli meeletu soor (jah, see, mis kuskilt välja ei paista, ainult imetamine ajab nutma, kes teab, see teab, kes ei tea, sel veab) ja selle tagajärjel rinnapõletik, siis lapsele lihtsalt ei jätkunud piima piisavalt, hakkasin otsima head lutipudelit, sest mul ei jäänud midagi muud üle.


Vahel töötab lutipudeli asemel ka Metshaldjas (#reklaam @Little Präänik)

*järgnevad teemelõigud valminud koostöös kideco.ee-ga  #reklaam
@kideco

Proovisin kahte erinevat ja ta ei joonud sealt grammigi ja nii otsustasin, et ühe variandi pakun veel: Hevea  boorsilikaatklaasist mängulise ümbrisega, milleks ümbertöödeldud naturaalsest kummist  pall. Olete seda mu Instagrami kontol palju näinud. Valisin just selle, sest siis polnud meil veel nõudepesumasinat ja plastikut pesta on nii võimatu, klaasi mitte. Lisaks on selle upcycled kollektsiooni värvid võrratud. Vaadake ja tellige siit.


Igal juhul kirjutamise eesmärk oli selgitada, milliseid arendavaid mänguasju meil on. Näiteks Kidecost tellitud numbrikaardid Ellale ja Ninnile meelekuubikud, millega olen eriti rahul: komplektis on 9 erineva tekstuuri ning heliga kuubikut: nägemis-, kuulmis- ja kompimismeelele. Meie pere hitt on sellise peegliga pisike kuubik, kust näed eset mitmekordselt. KidEco ongi nagu nimest aimata võib, lasteasju müüv ökopood ja Soome aadressist hoolimata jõuab kaup kiiresti kohale ja suhtlus käib täielikult eesti keeles. Lisaks riidest mähkmete sõpradele: seal müüakse lanoliinikreemi, -šampooni ja -seepi. Mul jäi kõrvu, et nende abil muudetakse villaseid mähkmekatteid vedelikku pidavaks. 


Joonistusvahendid 

Olen neid ostnud mitmest kohast:  Tuduluust,  Lätte poest ja Little Präänikust. Viimati ostsin viimasest tilgakujulised rasvakriidid, mille toonid mulle lihtsalt nii väga meeldisid. Täpselt selliseid linkida enam ei saa, aga midagi taolist sojavahast ja vaid mittetoksiliste ainetega värvitud saab leida siit. Seal on vahvaid kriite hea hinnaga (no minu koodiga muidugi veel soodsam, eleene15, kehtib aasta lõpuni!). 


Meil on asendamatud Stockmari lahustatavad vesvärvid, mida saab Lätte poest ja ükshaaval osta ja neid jätkub igavesti (meie omas ostsin märtsis). Lisaks on meil suvalisi vildikaid, sest neilt kipub ikka kork kaduma ja ma pole raatsinud kallimaid üldse osta. Varem ei tahtnud Ella tüüpilisi karbis valmis vesivärve, sest ta ei sallinud seda, et neid saab nii raskelt pintsliga kätte. Sellepärast lahustuvad Stockmari vesikad ostsingi. Aga sellest on juttu ühes eelmises postituses, siin. Nüüd on ta aga suur preili ja saab ka nn klassikalistega hakkama. Siinkohal kiidan Ikea kunstiasjade valikut. Ostsin pinali ja vesivärvid, mille toonid on IMELISED! Nendega värvimine on lihtne ja toonid on kerge säraga ja üldse, võrratud. Paber on meil ka Ikeast, rullpaber, et jätkuks. Muidugi Stockmaridega värvimise juures tasub eelistada õiget paberit, sest nii saab märg-märjale tehnikat paremini teha (ka sellest oli juttu viidatud postituses).


Flying Tiger kui inspiratsiooniallikas


Jah, see pudi-padi pood, kus kõik on sellise hinnaga, mida maksta on okei. Kuulsin tegelikult Montessori podcastist Shelf help (mu lemmik!), et selles poeketis on palju montessorilikku. Olen sealt ostnud näiteks putukabingo, kus nimed ladinakeelsed ja tõlksisin neid. Preilile väga meeldib. Lisaks on seal erinevaid taime piltidega doominoklotse ja viimati olin eriti õnnelik neljaeurose nukumööblikomlekti üle. Meil on Facebooki Marketspace'st ostetud Holdie tall, mida kasutame nukumajana Mailegi hiirte jaoks, mille Tobiase ja Ida veebipoest ostnud olen. Pean tõdema, et mina olen sellest mängukomlektist rohkem huvitatud kui Ella. Ju siis pole praegu sellise fantaasiamängu aeg. Panen need kappi ära ja küll tuleb see hetk ka. Kuna mul veab, et elan oma kodus, kus enne ei elanud meie suguvõsa, pole mul koledaid asja, mida justkui alles hoidma PEAB ja igapäevast storage depressionit nende tõttu. Mänguasjad võivad ju natuke laiali olla, kui need on Mailegi hiired?


Montessori materjalid

Siit ongi paslik jätkata mu hobiga - Montessori materjalide kogumisega. Nimelt pakuvad nii paljud eriti just USA emmed materjale, mida saab alla laadida ja printida. Olen üht-teist ostnud, aga hoian Instagramis pilku peal, sest nad annavad väga tihti printimisõigust tasuta. Praegu ootabki ees sellise VÕRRATU materjaliga tegelemine nagu "Winter journal". Ma ei näe küll kuskil, mis haridusliku suunaga ta tegeleb, aga puhas Montessori see pole, aga materjal on üsna sobiv ja kui mitte muud, siis ideid saab tema materjalidest kindlasti.


Mul on paks kaust täis erinevate sarnaste autorite lehti ja seda peab lihtsalt ise proovima ja tesima, kuidas sobib. Ma tahaks vaid, et mul oleks aega süveneda. Viimati mängisime sügislehtede bingot ühest sellisest materjalist ja see oli hitt. Sealt saab siis edasi minna (või alustada) reaalsete lehtedega, rääkida, et lehed langevad erinevate nurkade all, sealt saaks minna edasi matemaatikaülesandeni, füüsikani...you name it! Enamik prinditud materjalide õigused olen ostnud kampaaniakorras - nt paar kuud tagasi tegid välja 14 poodi 10 dollarit kinkekaarte jälgijatele ja eks seal tuli jälgida ja like`e panna ka, aga see polnud minu jaoks raske, sest nii saingi uutest kontodest teada. Kogu see Montessori - ma ei saa hakkama 100% Montessori emme olemisega, AGA olen nii palju õppinud teisti mõtlema, seoseid looma, ideid genereerima alates sellest, kui esimesi podcast`e kuulama hakkasin. Kuidagi on nii, et mõtlen teisiti, palju loovamalt. Aga aeg on see, mida ma vajaks, et materjale vaadata ja uurida ja veelgi rohkem kasutada.



"Head ööd" kraam


Mitte, et meil oleks alati suurepärane õhturežiim ja pedagoogilised "head ööd" rituaalid, aga meie lapsed magavad enamasti hästi ja see aitab endal mõistuse juures püsida ja teineteisegi jaoks aega leida.  Või vahel harva isegi blogi kirjutada. Igal juhul tudukontekstil minu arvates suur roll - Ellal suur Konges Sløjdi roostepunane baldahhiin Modern Kidsist, Ikea Minneni voodi Facebooki Marketspace`st, Uneleja voodipesu Lumimari putukapildiga ja taustaks Tikkurila Muuriga ülevärvitud soojamüür ning Kalklitiriga halliks võõbatud korstnajalg ja lisaks veel eestimaine Northeo tasselikett, mille värvid sain ise valida. Olen tema tudunurka planeerinud üle aasta ja kõik detailid megahoolega valinud. Väga oluline on seal kaisunukk Võlur.


*järgnev lõik valminud koostöös Hellyk.ee-ga #reklaam @hellyk.ee

Viimane sobiv lisand on Hellyku e-poest kingituseks saadud Moulin Roty lugude jutustamise lamp. See on taskulamp, millega kaasas enamasti kolm lugude ketast, mida saab vahetada ja pilte seinale lasta. Seda on kerge käsitseda (kolmene saab hakkama!)  ja teiste lugudega kettaid saab hea hinnaga juurde osta. Meil on maadeavastaja komplekt, kus pilte erinevatest mandritest ja loomadest ja loodusest. Mingil hetkel plaanin lisaks osta mõne fantaasiajutu, näiteks hiirekese lugudega kettad, sest see sobiks Mailegi ja palju kiidetud väikesest hiirest kõneleva raamatusarjaga. Juurde lisan siis need hiired, kes talvel tuppa ründavad ja kogu neisse puutuva. Selline kontsentriline lähenemine teemadele on minu meelest mõistlik ja montessorilik ning muide, ka õpetamises tegin sedasama.Muide, neid kettaid ei tasui vedelema jätta, siis asi enam hästi ei tööta.


Lisaks on kaasas kolm miniraamatut üks neist näiteks erinevate loomade jalajälgedega. Kohe kindlasti on see mu praegune laiavaliku lemmikpood, sest see on ainus, kuhu oma sõiduoskusi arvestades kohale sõita saan, et vaadata (ja osta) sügisvärvides !soodushinnaga! pehmevillaseid
kombesid, meriinoriideid, mõistliku hinnaga villaseid sokke, paljajalujalatseid (ka täiskasvanutele) ja muidugi mänguasju.

See pehmevillane kombe on Mikk-Line toode ja leidsin selle Hellyk.ee veebipoest ning see on kõige ilusam ja parem pehmevillane kombe, mis meil kunagi olnud. (#reklaam @hellyk)

Tallinnas sõidan vaid Ülemisteni (
new life goal?), seega olin eriti üllatunud, et nii ägeda valikuga pood on mulle nii lähedal ja nii kergesti sõidetavas kohas - Rakveres. Pistsin eelmisel nädalal oma jõmmid autosse ja läksin uurima. Tegi oli veebipoe stuudiopoega Rakvere kesklinnas. Laste mängunurk oli selline, et sain armsa poepidajaga rahulikult meriinovillaseid sukkpükse (umbes 10 eurot tükk!), karupükse (10-20 eurot) ja meriinost alussärke ja minu jaoks tundmatult Taani firmalt ilusaid kollaseid Müsli meriionopluuse valida.
Kuna olin Hellykust ostetu hindadega rahul, otsustasin preilil poes tubli olemise preemiaks endale sealt üks kleit valida. See on  Cango tüllikleit.



Eelmine
Mida lastega kodus teeme ja muud jutud

Lisa kommentaar

Email again: